Tänane turuolukord, kus konkurents on suur ja tarbija nõudlikum kui kunagi varem, nõuab ettevõtetelt oma teenuste järjepidevat parendamist. Ometi kiputakse jätkuvalt arvama, et mõistlikum on panustada oma aega kuhugi mujale. Lihtsa veebipoe on võimalik täna panna püsti loetud tundidega. See aga ei tähenda, et töö seal on tehtud. Pigem vastupidi – kui e-äri sai tõesti pandud püsti esmajärjekorras, tuleks kibekiiresti hakata tegelema sellega, et klient sinna ühe uuesti tagasi tahaks tulla.
Aktiivne müügi ootamine?
Ärijuhid on aga sageli veendunud, et neil on endal piisavalt ideid ja arusaam, mida kliendid tahavad. Kuna kasutajamugavuse testimine ja parendamine on aeganõudev ning selleks on vaja kasutada rahalisi vahendeid, jäetakse see osa oma teenusest liigagi sageli tähelepanuta. Pikemas perspektiivis ei pruugi aga mentaliteediga, kus kasutajate rahuolu hinnatakse selle järgi, et nad on toote ostukorvi pannud, edu saavutada. Seega "aktiivne müügi ootamine" on mõttemall, et ma tean oma teenusest kõike ja näiteks kulutan omaarust piisavalt raha reklaamile, kuid reaalsuses ei ole piisavalt müüki ning tegelikult ei tegeleta igapäevaselt klientidelt tegelike vajaduste uurimisega, et sihtida paremini väärtuspakkumist.
Kliendi vaatenurk läbi kasutajakogemuse testimise
Kasutatud Apple seadmete e-poe upgreat.ee tegevjuht Marko Kärner räägib, et kasutajamugavust on vajalik testida ainuüksi seetõttu, et see võimaldab näha detaile läbi teiste silmade. Kui ise oled ettevõtte sees ja tead pakutavatest toodetest ning teenustest kõike, siis tegelikult ei anna see olukorrast objektiivset ülevaadet. Lõppkasutaja on see, kes näeb veebilehte esimest korda ja oskab seetõttu tuua välja kitsaskohad, mida arendajad ei näe.
Samamoodi annab kasutajamugavuse testimine kätte info, kuidas näevad keskkonda inimesed, kes kasutavad erinevaid seadmeid. Nii võib kuvapilt, mis ühes arvutis on kena, teise inimese seadmes olla nii valesti, et takistab tal keskkonda üldse kasutada. Samamoodi annab testimine kätte erinevates infoväljades viibivate inimeste tagasiside, mida vaid oma meeskonnaga on keeruline kokku panna. Ta rõhutab, et oma peaga on suurepärast kasutajakogemust väga keeruline luua. Ja testimine võib tuua nii mõnegi nii öelda vau-efekti, milleni teistmoodi kui lõppkasutajate kaasamisega polegi võimalik jõuda.
E-poes peaks klient end sama mugavalt tundma kui füüsilises poes
Kuna täna leiab e-poodidest vägagi kalli hinnasildiga tooteid, siis on oluline, et klient tunneks ennast ostukeskkonnas kindlalt ja mugavalt. Vastasel juhul ei ole ta nõus summat loovutama ja ei tule ka tagasi, on Kärner veendunud. Kuigi kasutajamugavuse testimise jaoks tuleb ettevõtte eelarvest rahalisi vahendeid eraldada, on seda siiski soodsam teha kohe.
Õpime teiste vigadest
Kuna enamikel kasutajamugavuse testimise suhtes skeptilistel inimestel on arusaam, et 80 protsendi ulatuses teavad nad ise, mida kunded tahavad ja 20 protsenti tuleb testimisega, siis tegelikkus on enamasti midagi muud. Kärner selgitab, et sellise mõtteviisi puhul kulub raha rohkem, sest ülal nimetatud 20 protsendi kättesaamiseks tuleb nii mõnedki aluspõhimõtted uuesti programmeerida. Oleks kasutajamugavuse testimiseks alustatud kohe alguses, poleks selliseid olukordi tekkinud. Samuti oleks testimine sellisel juhul ettevõtte jaoks soodsam olnud ning kasutajamugavuseni jõudmine oluliselt kiirem.
Kokkuvõtteks
Kasutajamugavuse testimine klientide peal aitab mõnes mõttes kaasa ka äritegevusele. Nii ei saa näiteks müüa kvaliteeti, kui sa ei tea või ei taha teada, mida kliendid arvavad. Pelgalt kliendi tagasiside küsimisega kasutajamugavust kõrgel tasemel ei loo.
Kuula lisaks ka "Kasvuminutid" podcasti kus räägitakse lähemalt kuidas lõppkasutajatega testimise abil saab kasutajakogemust ning kliendisoovitusi kiirelt parendada klikkides siia lingile.
Kasvuminutid podcast on lisaks kuulatav ka Spotify, Apple, Google podcast rakendustes ja Youtubes: